Niisama mõla..

Eelmisel neljapäeval oli meil koolis taas koosolek kell 14.
Kell 13.30 oli minu uksetaga sos pedagoog ja lastekaitse, küsimas kus E on. Kuna E tuli peale tunde ja tõi koti koju, ütles et läheb kooli tagasi raamatukokku, siis vastasin, et minu teada peaks ta raamatukogus olema. Kuid seal teda ei olnud.. Igatahes läks meil päris ütlemiseks siin ja ladusin kõik välja mis ma arvan asjast ja miks on Rajaleidja uuesti meid kokku kutsunud, sest ma ei jaksa võidelda niimoodi ja kui muud moodi ei saa, siis äkki tuleb siiski kooli vahetada TAASKORD mida ma tegelikult kohe üldse üldse ei taha. No igatahes meil läks suht sõnasõjaks. J oli ka kodus ja ka tal oli üht teist õelda. ja uskuge mind, peale seda asi muutus kardinaalselt paremuse poole. Sos pedagoggi suhtumine minusse muutus absoluutselt 100% paremuse poole. Täna hommikul saatsin talle sms et kui peaks midagi koolis juhtuma, siis ma ei ole 10-12 kättesaadav helistades, kuid sõnumid saan ma kätte .. Saingi sõnumi et helistaksin kui vabanen, helistasin. Ja E`l oli juhtunud koolis selline õnnetus, et oli poistega tülli mingi mängu käigus ja oli vihaga jalaga vastu ust löönud, nii et klaasile tuli mõra. ja teate kui meeldiv vestlus see oli. Esimest korda elus oli mul kooliga telefoni kõne meeldiv, kuigi see oli selline halb asi. Ma loodan, et kogu see krempel võtab nüüd lõpuks uue pöörde. 

Meil siin elab vastasmajas mingi imelik mees. Elan siin suurtes kortermajades. Aga hommikul ma juba märkasin kuidas mees rõõmsal ilmel poodi jalutas, arvasin kohe, et eks oli mingi rahapäev ja teine saab ennast viinapudeliga premeerima hakata. No nüüd õhtuks on tulemus käes. Karjub ja sõimab seal akna peal. Kuna mul üks tuttav elas kunagi siin, siis ta teadis rääkida et see mees ongi veidi hull. Ükskord karjus aknast et ta on naine ja ta kannab naiste pesu. Täna sõimas kedagi l******. Ükskord ma nägin kuidas ta oma pakun et 80 aastast ema sõimas ja tõukas, et täitsa helistasingi politseisse, sest see nagu hullumeelne oma vana ema peale röökis, nii et ma kuulsin täitsa oma tuppa ära ja aknad olid kinni! Politsei tuli tund hiljem jäi korra maja ees seisma ja sõitis edasi ... Igatahes kummaline mees ...
Ma alustasin seda postitust eile, aga avaldada ei jõudnud. Hommikul kell 6.30 oli see sama mees akna peal ja karjus et poob ennast üles kui keegi telefoni ei võta. Ma täitsa ehmusin. Tekib küsimus, et kas see on normaalne, et selline inimene saab üldse kodus olla ja veel seal korteris asub tema ema, kes on väga vana. 

Täna ma jagasin facebookis et anname ära tasuta vana palki. Tahtjaid oli omajagu, kuid leidus ka selliseid, kes hakkasid vinguma, et loll peab olema et sellise risuga oma saagi rikkuda :D Ja et küttepuuks viia, et pigem visaku me ikka jaanitulle .. No ikka täitsa jube.. Ma pole selle pealegi tulnud, et keegi neid küttepuuks tahab :O Aga ikka peab pundis mingisugune selline olema, kes on lihtsalt oma elu peale vihane ja leiabki igas asjas negatiivsust. Igatahes ma loodan väga, et leidsime vanadele palkidele uued omanikud, sest kahju on neid ära visata ja omale me neid ei kasuta enam. 

eesti liikluskultuur ja selle tagajärjed

Kirjutaks kohe teise teema ka siia järgi, mis mind tegelikult natuke häirib .. Kõik teavad, et suri kuulus saatejuht. See on tegelikult niiiiii tohutult kurb ja ebaõiglane, et maha jäi ju kaks last ja mees ja muidugi ka lähedased ja leina jäid ka paljud Eesti televaatajad. Minu facebook sein oli konkreetselt täis kaastunde avaldus jagamisi. Juba siis kui sellest õnnetusest esimene artikkel tuli, selgus et autojuht tegi möödasõidu ja see ei õnnestunud ja toimus rekkaga kokkupõrge. Sel päeval oli tohutult halb ilm, lõrts ja lõgane tee. Juba esimese artikli lugedes ma mõtlesin, et no milleks teil eestlased on vaja niimoodi kihutada ja neid möödasõidu manöövreid teha? Ma ei taha tänitada või halvasti õelda. Aga ma olen isiklikult näinud neid hulljulgeid manöövreid mida siin teel tehakse ja neid möödasõite, millest tihti tekib 3 rida. Ma ei taha nüüd õelda, et voh näed, ise on süüdi. Ei ole ise süüdi, aga tahan õelda nüüd kõigile teistele autojuhtidele, lõpetakse see tõmblemine seal tee peal. Mis on teile tähtsam kas kohale jõudmine elusalt või üldse mitte kohale jõudmine? See on nii ebaõiglane, et see liikluskultuur on kui palju elusi viinud ja keegi õppust ei võta.. Jah kui sul on kuiv selge tee, anna minna nii kui torust tuleb, aga kui on pime, lõrts või kiilasjää, siis ära riski enda ja teiste eludega! Kui sul on kiire, siis anna teada kohta kuhu sa lähed, et võid hiljaks jääda, sest teeolud on halvad, aga palun ära riski oma eluga ja ka teiste eludega! Kõik on inimesed ja saavad aru sellest! See postitus mis ma teen nüüd ei ole tänitus, et nääd ise on süüdi, kihutas ... ei , me ei tea mis põhjusel ta tegi möödasõitu või mis seal tegelikult toimus. Minu postituse mõte on see, et milleks peab keegi surema, et inimesed aru saaksid, kui järsku kõik võib juhtuda.. nagu tänases artiklis mis lugesin, juhtus kõik murdosa sekundi jooksul. Palun olge hoolsad tee peal liigeldes, arvestage teistega ja ärge eputage seal autoroolis oma gaasipedaaliga.. Tean isiklikult selliseid kes vähegi uhkema auto rooli satuvad, kukuvad eputama kohe oma olematute sõiduoskustega. Neid õnnetusi samalaadseid toimub tegelikult tohutult ja need kõik ei jõua meediasse. Et palun võtke õppust ja see et sa sõidad ilmastikuoludele vastavalt, et tee sinust halvemat, vaid sa oled parem hoopis! 

Poemüüjatest

Kui ma siin mõni postitus tagasi rääkisin põgusalt Tamsalu maxima klienditeenindajast, siis nüüd ma räägiksin meie teisest poest ja selle klienditeenindusest.
Meil on siin ka teine pood. Grossi toidukaubad. Seal ma üldiselt käin vähe, kuna see on veidi kaugemal minu kodust. Täna hommikul lapsed lasteaeda ja kooli viies oli mul vaja poest läbi käia ja kuna meie maxima on kinni veel sel ajal (avatakse kell 9) siis läksin Grossisse. Sain ka oodata nii 5 minutit, et poe uksed lahti tehakse. Kui müüja tuli uksi avama, ütles ta esimese asjana naeratus näol ootavale rahvale "tere hommikust"
Poodi minnes kõik müüjad tervitasid naerusuil kliente ja tegutsesid oma mahti edasi poeriiulite vahel. Oli tõesti meeldiv. Minul oli alles pool silma kinni ja kõigest ühe tassi kohvi joonud, mis tähendab seda, et ma ei soovi kellegagi veel rääkida, siis selline asi äratas kohe meeldivalt üles :) Koju tulles hakkasin mõtlema selle poe peale ja selle peale kui olen seal ka eelnevalt käinud. Alati on meeldiv teenindus olnud. Isegi dokumenti küsiti korra, kui tahtsin veini osta :D No on ju meeldiv :D
Nüüd meie Maximast rääkides, siis siin on ka häid müüjaid, kuid on see üks kes rikub kogu pildi ära. Käib ja õiendab klientidega koguaeg .. jah nad on lapsed kellega õiendab, kuid nad on samuti kliendid. Näiteks üks kord tuli kari noori poodi, ikka noored räägivad ja itsitavad omavahel... mis siin kummalist on? Ja siis see müüja läks lihtsalt noorte juurde ja õiendas nendega "see siin ei ole mingi tsirkus, see on pood"
Ma olin seal kõrval ja täitsa pani pead raputama. Ma olen siiani üritanud meelega minna jõle sõbralikult tema kassasse ja naerusui teretanud teda, teate see on tegelikult nii naljakas vaadata kui kohmetunud on müüja selle peale, kes on harjunud kulm kortsus kassalindilt asju läbi piibitama :D
Igatahes täitsa pull ikka küll milline vahe :)

Kooli probleemid vol. 2

E oli terve eelmise nädala haige. Või noh kerge kurguvalu. Esmaspäeval valutas tal pea ja Teisipäeval 26.03 tõi õpetaja ta kella 10 ajal koju, sest oli haigestunud koolis.
Õpetaja siis ütles, et kooli medõde oli andnud nädala lõpuni vabastuse ja et kui haigus neljapäeval ei lähe üle, siis mingu me perearstile.
E ise kurtis kurguvalu. Koju tulles polnud haigusest haisugi ja mõtlesin, et ravin ta kurku raviteega ja saadan ta kolmapäeval uuesti kooli, sest no tõsiselt ei olnud see olukord nii jube kui õpetaja seda kirjeldas. Et on loid ja uimane?! Niikui laps koju tuli, hakkas trall pihta ja haigusest küll mingit märki ei olnud. Ok.. Mõtlesin siis, et saadan ta kolmapäeval uuesti kooli tagasi, sest tal on juba puudumisi oma üksjagu. Ja viimane asi mida E vajab on kodus istumine. Järgmisel päeval hommikul ärgates oli hääl ikka ära ja otsustasin ta siiski koju jätta, sest ma tean, et muidu tuleb sealt kõne "tulge lapsele järgi, jumalast haige on" Ja nagu ma arvasin, siis kella 10ks oli see kurguvalu taas üle läinud. Ja sama ka neljapäeval. Reede oli nagunii vaba. Kuna õpetaja soovitas neljapäeval perearstile minna, kui haigus järgi ei anna, siis seda ma ei teinud, sest kurguvalu ei ole minu arust see, millega perearsti väärtuslikku aega raisata, kui omal on ravivahendid olemas ja neljapäeval ei olnud tal enam see kurguvalu nii jube. E sai veeta siis pika nädala koolist ära. Täna saatsin ta uuesti kooli ja vaatasin mis ka ekooli märgitud on. Midagi hullu seal ei olnud ja lisasin sinna puudumistõendi. Igaksjuhuks kirjutasin puudumistõendile, et õpetaja soovitas koju jääda ja perearstil me ei käinud, kuna haigus ei olnud nii tõsine. Sest no mine tea, pärast jälle midagi kirjutatakse sinna, et minu kallal võtta hiljem saaks. Teisipäevase päeva kohta oli juba pandud, kui E haigestus, et üritati paaniliselt emale helistada aga ema ei vastanud. Kahju et sinna vastust märkida ei saa, sest oleksin kirjutanud, et lapsel on ka isa kellele saab helistada, sest ema oli tööl! Just täpselt sellisest asjast ma rääkisingi ühes postituses, et üritatakse jätta muljet nagu ma oleks ilgelt hoolimatu ja vastutustundetu.
Täna kirjutasin ka rajaleidjasse, et mulle teeb tõsiselt muret see, et kooli poolt ei saa seda abiõpetajat, sest oli see ju lubatud, kuid nagu välja tuli, siis see kes pidi tööle tulema, see hoopis ei tulnud ja väidetavalt tuleb täiskohaga hoopis sügisel. Aga kahjuks mul ei ole aega oodata sügiseni. Siis tõsiselt ei ole võimalik. Jah õpetajad pakkusid välja, et nad ise jagavad oma päevad, et kes millal õpetab teda, aga see ei ole see, sest E on "erivajadustega" ja vajab siiski teistsugust õpetajat. Nagu koosolekust ühe õpetaja suust kuulsin, et E ainult tahab jutustada jutustada ja jutustada ja õppetööd on temaga raske teha. Vot just täpselt sellepärast on talle vaja eriõpetajat, kes oskaks mitte reageerida sellele, et laps ei tee koolitöid ja tahab vaid jutustada. Egert vajab sellist ranget (mitte kurja :D ) õpetajat, kellel on konkreetsed reeglid. Rääkisin ka ühe tuttavaga selles, kes siin elas kunagi ja soovitas väiksemat kooli. Et see kool kus ta praegu käib, on liiga nõudlik õppetöös ja laste teadmistes. Et tema oli käinud lähedal väiksemas koolis nooremana ja seal oli samuti käinud E vajadustega lapsed ja kõik said ilusti õpetust. Kirjutasin ka sellest Rajaleidjasse, et mis nemad arvavad, sest oma peaga ma ei hakka kuskile teda toppima, kuigi mul on nii raske selle praeguse kooli personaliga toime tulla :/ Aga nagu ka tuttav ütles, siis sealne personaal ongi selline ülbe ja vastik, et paljud kohalikud teavad seda. Sain õnneks Rajaleidjast ka vastuse, et korraldatakse uus ümarlaud järgmine nädal ja kavatsen seal kõik selle käitumise personali poolt jutuks võtta. Kirjutangi endale üles kõik mis mind häirib ja mis minu arust valesti on, et seal kohapeal see ära ei ununeks :) 

Aga aitab hetkel koolist. Eile vaatasime ilmateadet ja lubas täna lumesadu, et oleks pidanud see hakkama siis eile pihta juba. Õhtul vaatasin kergendusega aknast välja, et oh, äkki ei tule. Hommikul ärgates oli ebameeldiv üllatus, kui maas oli oma 20 cm lund. Siis tõsiselt ajas tuju pealt ära. Kuna J ei saanud auto piletit, siis leppisime kokku, et viin teda Tallinna, kuid sellise ilmaga küll mitte. Siis täitsa õudne kohe. Ma nii jubedalt vihkan ja kardan talvel lumega sõita, sest esiteks, mina sõidan normaalselt ja võimalikult ohutult, aga siis tulevad need lendurid ja mis kõige jubedam REKKAD, kellel absoluutselt mingit ohutunnet pole ja neil ongi sõna otseses mõttes savi. Mina ei tunne end lumega roolis nii kindlalt, et võin 100-110ga sõita. No sorry, ei tunne. Ja kui vähegi võimalik, ma väldin seda talvel sõitmist iga hinnaga. Igatahes olen ma jumalast tige selle lume peale, kuigi homme lubas päikest ja see sulab ära, aga siiski.. no milleks seda vaja?! 

Plaanid, Plaanid, Plaanid ...

Teate, te nüüd naerge ennast pooleks kui tahate, aga täna hommikul mina jõudsin otsusele, et mida asja ma oma eluga siin peale hakkan.. Mida ma tahaks teha ja millega tegeleda.

Niisiis peale pikka ja sügavamõttelist vestlust oma toitumisnõustajaga jõudsin ma otsusele, et ma lähen kooli! Ja lähen õppima toitumist. Alustan täpsemalt Koka koolist! Ja sealt vaatan edasi, kuhu elutee mind viib. Kui vaja lähen õhtukooli ja kui vaja, siis kasvõi algkooli. Toitumine on mind alati huvitanud ja need kes mind tunnevad, teavad, et olen üpriski teadlik ja kerge targutama seoses vitamiinide ja toitumisega :)
Sellega seoses tekkis mulle palju mõtteid seoses tulevikuga. Esiteks ei tea ma eestis kuigi palju kohti, mis reaalselt pakuvad TERVISLIKKU toitu, niisiis miks mitte avada vastav söögikoht? A kes mind keelab? Mitte keegi..
"ma ei saa, ma ei oska" on ainult meie peas kinni.
Ja teate, see mõte ei ole mul sellepärast, et teenida nüüd roppu raha (muidugi teenida soovin ka) Kuid ennekõike on soov jagada oma teadmisi täitsa sellepärast, et inimesed teaksid enda toitu ja üleüldiselt kõike mis on seotud toitumise ja vitamiinidega.

Ühesõnaga ma sain täna korraliku selguse oma mõtetes. Panin end juba kirja ka ühele koolitusele.. Niiet...

Eile mul jäi see postitus pooleli, niiet jätkan täna. Kusjuures täna on palju asju juhtunud juba ja ma olen jumalast ristteel jälle, et mida ma teen... Sain sellest kokakoolist vastuse, et ma saan sinna sisse, kuid seal on nüüd küll nii palju asju, mis takistavad mul käimist. Esiteks on kool esmaspäevast neljapäevani ja kellaaegadel mis mulle väga ei sobi. 
Kell 17-21. Et nagu siis selline õhtukooli variant, kuid mul on lapsed, kes ei saa 6 tundi üksi ju kodus olla.. Lisaks see maksab 940€. Noh see raha asi ei ole nii suur takistus, kui see, et lapsi pole kuhugi panna.. Ma veel vaatan neid koolitusi mida see kool pakub ja äkki ma leian siiski inimlikul ajal ja mine tea võib-olla isegi lähemalt.. Näiteks Rakverest. Aga tähtis on see, et ma SAIN SISSE KOOLI :) Niiet nüüd tuleb vaid vajadusele lahendus leida...

Teine asi, kuna ma saatsin ka avalduse, et tahan treeneri (ratsatreeneri siis) kooli minna ja sain ka sinna sisse. Aga kahes koolis ma ju korraga käia ei saa.. oeh, liiga palju asju nüüd korraga, ei teagi kohe... 18 aprill ma lähen nagunii koolisõidu koolitaja/kohtunik koolitusele, niiet... Kuna ma plaanin ka "tallidevahelisi" võistluseid korraldama hakata tulevikus oma tallis, siis on see täpselt rusikas silmaauku mulle :) See õnneks kestab vaid päeva või oli kaks, aga saab kõik tunnistused jne.. 

Lõppkokkuvõttes kindel on see, et mõlemaid mulle on vaja ja mõlemad ma ka ära teen, kuid ma ei tea millal... 

Kooliprobleemid.

Ma küll mõtlesin, et ma ei hakka seda kooliteemat siin lahkama, aga ma ei suuda. Olen kuulnud palju siinsete koolide personaali ülbusest, kuid arvasin et see on lihtsalt jutt.. Noh nüüd kui hakata mõtlema, siis arvatakse Soome lastekaitse kohta ka, et need õuduslood on lihtsalt kuulujutud! Nagu ka Soome lastekaitse kohta pole need õuduslood kuulujutud, siis pole ka Eesti koolide personaali kohta need kuulujutud. Vahest ma mõtlen et kas ma olen tõesti mingisugune sitamagnet, kes koguaeg mingeid intriige endale kaela kerjab. KUIGI ma olen Eesti tulles olnud vägagi sõbralik ja olen enamus arvamust endale hoidnud, et ei saa õelda, et ma pool suud kinni hoiaksin, siis teine pool seisab ise. 

Aga kirjutaks siis koolist. Algus läks hästi. Tundusid mulle väga head õpetajad ja kool ja kõik oli tore, kuni esimese kokkusaamiseni. Kuna siia kolides, oli mul vaja kõik maailma kohad läbi käia E`ga. Pidime minema Rajaleidjasse. Esimesele kohtumisele ma kahjuks ei jõudnud ja ütlesin viisakalt aja üles ja teise kohtumisega juhtus nii, et ajasin päevad sassi. Niisiis kooli nn koosolekule minnes lendas mulle kooli sots pedagoog niimoodi peale selle eest, nagu oleksin üks nurka s******d kass. Kuulasin ilusti rahulikult ta sõimamise ära, tunnistasin, et eksisin ja lootsin et sellega asi piirdus. Tegelikult mitte, see oli algus minu tümitamisele.
Rajaleidjasse sain ma uue aja. Käisime ka seal ära, vaadati E üle komisjoni poolt ja järgmine kohtumine oli siis selline, kus tehti otsused, et kuidas E`ga hakkama saada edaspidi. Koosolekul oli kohal ka sots pedagoog, kes loomulikult terve koosoleku aja mustas mind, kui hoolimatu jne ma olen. Rajaleidjast sain ma aga kiita, kui koostöö valmis ma olen ja juba ammu ammu ennem Eesti kolimist juba maad uurisin, kuidas ja kuhu ma pöörduma pean.
Sots pedagoog siis kirjeldas E käitumist koolis, millest minul polnud õrna aimugi ja selle peale Rajaleidja komisjon tegi etteheite koolile, et lapsevanemat ei teavitata asjadest ja lepiti kokku, et iga nädal hakkab toimuma koolis koosolek, kus siis räägitakse lapse headest asjadest kui ka probleemsetest! Lisaks leppisime kokku, et E hakkab saama üks-ühele õpet kooli poolt. Koosolekul selgus ka palju sellist asja millest minul pole absoluutselt aimugi olnud, näiteks plaanisid nad E iga teisipäev kooli psühholoogi jutule saata. Mina sellest teadlik polnud. Ma ei tea kuidas teil Eestis need asjad on, aga minu teada peaks ikka lapsevanemalt selleks loa saama? Või ei peaks?
Esimene kohtumine oli meil nüüd esmaspäeval kell 13. Kohal olid õppeala juhataja, E klassijuhataja ja abiõpetaja ja millegipärast ka lastekaitse tööline. Miks ta seal oli, seda ma teada ei saanud ja muidugi mulle seda ka ei räägitud. Aga noh, vahet pole see. Kõigepealt ma sain klassijuhatajalt sõimata, et tema oli mind oodanud kuskil tund aega ja et me pidime kokku saama ja ma ei ilmunud kohale. Meil oli ennem seda mõni nädal koolis kohtumine, kus ma kohtusin siis reha plaani koostajaga, E abiõpetajaga, kes rääkis E`st ja põgusalt sots pedagoogiga, eeldasin et kui klassijuhatal midagi tähtsat õelda oleks olnud, siis ka tema oleks seal ju osalenud? Või kuidas? Et ma ei pea iga tegelasega, kes E`ga tegeleb ja kellel  E kohta õelda midagi on, eraldi kokku saama? Või käib see Eestis nii? Igatahes, ma sain selle eest korralikult sõimata klassijuhataja käest, et ma tema juurde tol päeval ei läinud, et tema pidi mind tund aega oma ajast ootama jnejne. Terve koosoleku kuulasin ma seda, kuidas ma valesti käitun, kuidas ma valesti söödan last, kuidas ma valesti luban tal joonistada ja telefoni mänge mängida. Absoluutselt kõik oli nende arust vale mida ma teen. Klassijuhataja nähvas mulle selle peale, et miks ta ei teata mulle, kui E koolis halvasti käitub, et ekoolis on kõik üleval.. Mille peale vastasin, et ma tõesti ei ole vaadanud igapäevaselt ekooli. Kui palusin et klassijuhataja mulle teataks seda sõnumi või helistamise teel, pööritas ta lihtsalt silmi ja nähvas mulle, et ma ei hakka nüüd küll igale lapsevanemale eraldi teatama päevast, et temal on lapsi klassis nii palju ja see oleks mõeldamatu! Peale koosolekut läksin ma koju vaatama koheselt ekooli, et kus need siis seal üleval on, kuidas E käitub ja ma ei ole neid tänase päevani sealt leidnud. Olid vaid paar märkust, et E`l puudus kehalise kasvatuse riided ja otsas on joonistuspaber ja liim.. Kuid muid asju, mis koosolekul tema käitumisest räägiti seal kirjas ei olnud. Järelikult olen mina loll ja süüdi, et ma pole selgeltnägija, et teaksin mis koolis toimub! Ainus inimene muide kes minu kohta paha sõna ei õelnud, oli see lastekaitse töötaja :) Uskumatu eks ? Koosolekul tuli ka jutuks Rajaleidja otsusest, et kuna E on nii palju õppimisest maas ja talle määratakse üks-ühele õpe. Siis kool teatas, et neil ei ole see võimalik. Kuna neil pole töötajat. Kuigi Rajaleidja koosolekul ütles sots pedagoog, et neil on see võimalik ja tuleb uus tööline aprillist kes saaks E oma alla võtta. Vaidlus toimus ka neil omavahel, et kes tahab E`ga tegeleda ja mis päeviti. Klassijuhataja nähvas selle peale, et temal on klassis niipalju lapsi ja temal aega pole. Lisaks tõin ka välja selle et E kiusatakse koolis, mille peale klassijuhataja esitas nähvates mulle küsimuse: " AGA KES TEDA SIIS KIUSAB?" ja hakkas mulle väitma, et E ise kujutab endale asju ette, et näiteks keset tundi kui kõik lapsed teevad omi asju, siis E lihtsalt hakkab ette kujutama ja ütleb, et miks kõik teda vahivad. Teate, ma tunnen E ja ma tean millal ta ajab jura ja millal mitte.. Igatahes see koosolek oli väga väga ebameeldiv. Pidi ju olema nii head kui halvad küljed koosolekul, aga ilmselgelt häid külgi tal kooli meelest ei ole. Rääkisin sellest ka oma mehele ja tema ütles et tema tahab ka järgmine kord juures olla ja kaua see pull kestab, et lapsevanemat süüdistatakse. Kuna neil toimub ju koolis suhtlus ainult ekooli vahendusel, siis saatsin teisipäeval koheselt kirja et sooviksin järgmise nädala aega muuta neljapäeva peale. Algselt oli see kokku lepitud esmaspäeva peale kell 14. Kirjutasin neile kirja, et sooviksin aega neljapäeval, kuna minu elukaaslane soovib ka osaleda ja ajal ei ole tähtsust. Vastust ei ole ma siiani saanud. Vot teile suhtlus ekooli vahendusel. Pärast olen ilmselgelt mina süüdi, et ma ei tea a.la nad helistasid mulle ja mul oli telefon väljas ja blabla.. Homme reedel ma saadan neile uuesti kirja, et soovin vastust!
Ühesõnaga siin siis oli lühikokkuvõte kuidas on suhted kooliga! Teatasin ka sellest suhtumisest Rajaleidjasse ja edaspidi ma ennast enam tümitada ei lase. Olin viisakas, kuulasin nende etteheiteid ilma vastu ütlemata, kuid nüüd ma seda enam ei tee ja ma ütlen ausalt, ma oskan vägagi sõnavõtlik olla, kui asi puudutab minu pere ja kui minu perega ebaõiglaselt käitutakse.. 

Eesti

Olen nüüd olnud siin 1,5 kuud. Palju küsivad minult, et kuidas on siis :)

Tegelikult on nii et mul on meeletult igav ... no ikka kohutavalt igav. Kui ma kohe endale mingisugust kohvisõbrast klatsimoori kõrvale ei leia, siis ma lihtsalt lähen hulluks.
Vahest ma mõtlen et miks ma Pärnu ei kolinud?! Seal mul oleks sõpru ja seal oleks tegevust.
Mul on siis tõsiselt nii igav ja ausalt õeldes see koht kus ma elan, on tõsine kolgas ....
Eks palju ole ilmast ka kinni, et välja minna.
Viimased kaks nädalat oleme olnud siin kordamööda kõik haiged, niiet pole olnudki võimalust midagi teha, ega kuhugi minna.
Nüüd homsest saab taas liikuma, lapsed lasteaeda/kooli ja omal vaba aeg. Plaanin minna ratsutama homme, et vähegi liigutada ennast. Plaaningi omale kindlad päevad paika panna, millal ma käin ratsutamas. 

Aga nüüd üldiselt eesti elust. Alustaks E`st. Teate ma olen ausalt õeldes nii üllatunud, kui kiirelt siin kõik käib ja kui targad siinsed inimesed on :D Soomes me käisime mitmete arstide juures, et välja selgitada mis lapsel on ja seda ei suudetud teha viimse päevani mis me seal olime. Me käisime Soomes psühholoogi juures lauamänge mängimas 2x nädalas, neuroloogi vastuvõtul korra nädalas, siis logopeedil korra nädalas .. Ühesõnaga mul oli 4x nädalas Egertiga igasugu arstil käike, plus jooksvad psühhiaatri käigud mis vahele lisati! Ja nad ikka ei suutnud seda välja õelda mis Egertil on ja miks ta kooli ei seedi! Siin ma olen temaga käinud 2x Rajaleidja vastuvõtul ja korra on korraldatud koolis kokkusaamine ja on juba teada mis lapsel puudu ja millist abi ta vajab. E`l on rasked õppimisraskused ja vajab logopeedilist abi. Lisaks abiõpetajat ja järelaitamistunde. Ja nii lihtne see oligi! E käitumishäire ja raevuhood ongi sellest, et ta ei oska lugeda ja ei saa teha samu asju koolis, mida teised tema ealised! E lugemisraskused on sellest, et ta on düskgraafik.
Ma olen alati kahetsenud seda, et ma kohe E`ga Eesti ei tulnud ja varem tema probleemiga tegelema ei saanud hakata, aga noh, parem hilja kui mitte kunagi. Niiet teie kes te elate Soomes ja kellel on lastega probleeme ja eriti õppimisega, siis pakkige oma asjad ja tulge Eesti tagasi.
Koolis tal läheb nii ja naa.. Lõpetas II veerandi 4-5 hinnetega, kuid matemaatika ja emakeel jäid hindamata. Kahjuks pandi E teise klassi siin, kuna Soome tase on liiga madal ja ilmselt ta jääb klassi kordama.

C sain ma ka lasteaeda ilusti, temaga probleeme ei ole :) 

Tegelikult kui aus olla, on päris raske siin üksi lastega olla.. Soomes oli vähemalt see hea, et mõned nädalavahetused ma sain puhata neist ja nad läksid ema juurde.. Aga siin kahjuks pole neid kuskile nädalavahetuseks visata, et oma närvid veidi taastuda saaks :D Lohutasin end sellega, et kunagi nad kasvavad suureks ja siis ma saan oma närve puhata .. 
Aga noh, seda ma ütlen küll, et korda ka pole mõtet pähe tulnud, et tahaks tagasi Soome ...

Viimasel ajal olen hakanud mõtlema töö peale.. Mul pole õrna aimu ka mida ma teha tahaks.. Tegelikult praegu on mul selline aeg, et ma teeks mida iganes ( välja arvatud koristamine) et siit kodust välja saada. Olen siin jooksvalt vaadanud töökohti, kuid paljud või noh enamus on vene keele oskusega! Kusjuures naljakas on see, et tänapäeval pannakse töökuulutusse, et Eesti keele oskus suhtlustasandil on nõutav :O Noh, eks see ole mu oma süü ka, et selliste töökuulutuste peale satun, sest kolisin ma ju kohta kus vene keel on enamuses. Lisaks on eestis see, et tööpäevad kestavad enamus 12 tundi, mul aga lapsed, tänu kellele ei saa ma omale 12 tundi tööpäeva lubada ja paljud kohad on öö vahetustega. Või üldse vahetustega. Aga no eks ma midagi varsti leian kaa, pole nagu nii intensiivselt veel sellega tegelema hakanud. 

Mis veel? Aa .. kõik inimesed on nii vihased :D Poemüüjad, vastutulijad ja muud inimesed keda ümberringi näen :D Kõik on nii elust tüdinenud olekuga, mis on minu jaoks veidi harjumatu.. Üldse on see kultuur siin minu jaoks veidi harjumatu. Meil siin poes on üks eriti tige müüja. Igakord kui ma poodi lähen siis ta vaatab sind sellise näoga nagu ma oleks ta lehma heinad ära söönud. Ostsin ükspäev aknapesu vedelikku ja seal oli 3 erinevat sorti. Mina tahtsin just seda sorti, mis oli pandud hinnasildi peale, nii et kui ma selle sealt võtsin, kukkus hinnasilt koos kahe teise kanistriga maha täpselt selle vihase poemüüja ette! Kõigepealt ta vaatas mind ikka no nii vihaselt, et mul täitsa hirmus hakkas ja korjasin need sealt maast poe müüja eest üles, sest tema oli sellise näoga et kui ma julgen sealt edasi astuda, ilma et ma neid üles tõstaks, sest tema seda ilmselgelt ei tee, siis ta lihtsalt tapab mu ära. Kõrval olev naisterahvas ehmus selle kolina peale ja küsis et mis nüüd juhtus, siis müüja vastas, et on vaja ju ahnitseda inimestel. selle peale ma tundsin et mina ka ei kavatse vait olla ja nähvasin talle, et siis tuleks õppida kaupa korrektselt välja panema, et ei kukuks asjad maha.. Ise ootasin, et mis sealt nüüd tuleb .. Kuid ei tulnud midagi. Et noh, selline näide siis Eesti inimestest, et Soomes sa sellist asja kunagi ei kohanud ja kui kohtasid, siis ilmselt oli tegu Eestlasega :D