Teate, te nüüd naerge ennast pooleks kui tahate, aga täna hommikul mina jõudsin otsusele, et mida asja ma oma eluga siin peale hakkan.. Mida ma tahaks teha ja millega tegeleda.
Niisiis peale pikka ja sügavamõttelist vestlust oma toitumisnõustajaga jõudsin ma otsusele, et ma lähen kooli! Ja lähen õppima toitumist. Alustan täpsemalt Koka koolist! Ja sealt vaatan edasi, kuhu elutee mind viib. Kui vaja lähen õhtukooli ja kui vaja, siis kasvõi algkooli. Toitumine on mind alati huvitanud ja need kes mind tunnevad, teavad, et olen üpriski teadlik ja kerge targutama seoses vitamiinide ja toitumisega :)
Sellega seoses tekkis mulle palju mõtteid seoses tulevikuga. Esiteks ei tea ma eestis kuigi palju kohti, mis reaalselt pakuvad TERVISLIKKU toitu, niisiis miks mitte avada vastav söögikoht? A kes mind keelab? Mitte keegi..
"ma ei saa, ma ei oska" on ainult meie peas kinni.
Ja teate, see mõte ei ole mul sellepärast, et teenida nüüd roppu raha (muidugi teenida soovin ka) Kuid ennekõike on soov jagada oma teadmisi täitsa sellepärast, et inimesed teaksid enda toitu ja üleüldiselt kõike mis on seotud toitumise ja vitamiinidega.
Ühesõnaga ma sain täna korraliku selguse oma mõtetes. Panin end juba kirja ka ühele koolitusele.. Niiet...
Eile mul jäi see postitus pooleli, niiet jätkan täna. Kusjuures täna on palju asju juhtunud juba ja ma olen jumalast ristteel jälle, et mida ma teen... Sain sellest kokakoolist vastuse, et ma saan sinna sisse, kuid seal on nüüd küll nii palju asju, mis takistavad mul käimist. Esiteks on kool esmaspäevast neljapäevani ja kellaaegadel mis mulle väga ei sobi.
Kell 17-21. Et nagu siis selline õhtukooli variant, kuid mul on lapsed, kes ei saa 6 tundi üksi ju kodus olla.. Lisaks see maksab 940€. Noh see raha asi ei ole nii suur takistus, kui see, et lapsi pole kuhugi panna.. Ma veel vaatan neid koolitusi mida see kool pakub ja äkki ma leian siiski inimlikul ajal ja mine tea võib-olla isegi lähemalt.. Näiteks Rakverest. Aga tähtis on see, et ma SAIN SISSE KOOLI :) Niiet nüüd tuleb vaid vajadusele lahendus leida...
Teine asi, kuna ma saatsin ka avalduse, et tahan treeneri (ratsatreeneri siis) kooli minna ja sain ka sinna sisse. Aga kahes koolis ma ju korraga käia ei saa.. oeh, liiga palju asju nüüd korraga, ei teagi kohe... 18 aprill ma lähen nagunii koolisõidu koolitaja/kohtunik koolitusele, niiet... Kuna ma plaanin ka "tallidevahelisi" võistluseid korraldama hakata tulevikus oma tallis, siis on see täpselt rusikas silmaauku mulle :) See õnneks kestab vaid päeva või oli kaks, aga saab kõik tunnistused jne..
Lõppkokkuvõttes kindel on see, et mõlemaid mulle on vaja ja mõlemad ma ka ära teen, kuid ma ei tea millal...
kolmapäev, 28. märts 2018
neljapäev, 22. märts 2018
Kooliprobleemid.
Ma küll mõtlesin, et ma ei hakka seda kooliteemat siin lahkama, aga ma ei suuda. Olen kuulnud palju siinsete koolide personaali ülbusest, kuid arvasin et see on lihtsalt jutt.. Noh nüüd kui hakata mõtlema, siis arvatakse Soome lastekaitse kohta ka, et need õuduslood on lihtsalt kuulujutud! Nagu ka Soome lastekaitse kohta pole need õuduslood kuulujutud, siis pole ka Eesti koolide personaali kohta need kuulujutud. Vahest ma mõtlen et kas ma olen tõesti mingisugune sitamagnet, kes koguaeg mingeid intriige endale kaela kerjab. KUIGI ma olen Eesti tulles olnud vägagi sõbralik ja olen enamus arvamust endale hoidnud, et ei saa õelda, et ma pool suud kinni hoiaksin, siis teine pool seisab ise.
Aga kirjutaks siis koolist. Algus läks hästi. Tundusid mulle väga head õpetajad ja kool ja kõik oli tore, kuni esimese kokkusaamiseni. Kuna siia kolides, oli mul vaja kõik maailma kohad läbi käia E`ga. Pidime minema Rajaleidjasse. Esimesele kohtumisele ma kahjuks ei jõudnud ja ütlesin viisakalt aja üles ja teise kohtumisega juhtus nii, et ajasin päevad sassi. Niisiis kooli nn koosolekule minnes lendas mulle kooli sots pedagoog niimoodi peale selle eest, nagu oleksin üks nurka s******d kass. Kuulasin ilusti rahulikult ta sõimamise ära, tunnistasin, et eksisin ja lootsin et sellega asi piirdus. Tegelikult mitte, see oli algus minu tümitamisele.
Rajaleidjasse sain ma uue aja. Käisime ka seal ära, vaadati E üle komisjoni poolt ja järgmine kohtumine oli siis selline, kus tehti otsused, et kuidas E`ga hakkama saada edaspidi. Koosolekul oli kohal ka sots pedagoog, kes loomulikult terve koosoleku aja mustas mind, kui hoolimatu jne ma olen. Rajaleidjast sain ma aga kiita, kui koostöö valmis ma olen ja juba ammu ammu ennem Eesti kolimist juba maad uurisin, kuidas ja kuhu ma pöörduma pean.
Sots pedagoog siis kirjeldas E käitumist koolis, millest minul polnud õrna aimugi ja selle peale Rajaleidja komisjon tegi etteheite koolile, et lapsevanemat ei teavitata asjadest ja lepiti kokku, et iga nädal hakkab toimuma koolis koosolek, kus siis räägitakse lapse headest asjadest kui ka probleemsetest! Lisaks leppisime kokku, et E hakkab saama üks-ühele õpet kooli poolt. Koosolekul selgus ka palju sellist asja millest minul pole absoluutselt aimugi olnud, näiteks plaanisid nad E iga teisipäev kooli psühholoogi jutule saata. Mina sellest teadlik polnud. Ma ei tea kuidas teil Eestis need asjad on, aga minu teada peaks ikka lapsevanemalt selleks loa saama? Või ei peaks?
Esimene kohtumine oli meil nüüd esmaspäeval kell 13. Kohal olid õppeala juhataja, E klassijuhataja ja abiõpetaja ja millegipärast ka lastekaitse tööline. Miks ta seal oli, seda ma teada ei saanud ja muidugi mulle seda ka ei räägitud. Aga noh, vahet pole see. Kõigepealt ma sain klassijuhatajalt sõimata, et tema oli mind oodanud kuskil tund aega ja et me pidime kokku saama ja ma ei ilmunud kohale. Meil oli ennem seda mõni nädal koolis kohtumine, kus ma kohtusin siis reha plaani koostajaga, E abiõpetajaga, kes rääkis E`st ja põgusalt sots pedagoogiga, eeldasin et kui klassijuhatal midagi tähtsat õelda oleks olnud, siis ka tema oleks seal ju osalenud? Või kuidas? Et ma ei pea iga tegelasega, kes E`ga tegeleb ja kellel E kohta õelda midagi on, eraldi kokku saama? Või käib see Eestis nii? Igatahes, ma sain selle eest korralikult sõimata klassijuhataja käest, et ma tema juurde tol päeval ei läinud, et tema pidi mind tund aega oma ajast ootama jnejne. Terve koosoleku kuulasin ma seda, kuidas ma valesti käitun, kuidas ma valesti söödan last, kuidas ma valesti luban tal joonistada ja telefoni mänge mängida. Absoluutselt kõik oli nende arust vale mida ma teen. Klassijuhataja nähvas mulle selle peale, et miks ta ei teata mulle, kui E koolis halvasti käitub, et ekoolis on kõik üleval.. Mille peale vastasin, et ma tõesti ei ole vaadanud igapäevaselt ekooli. Kui palusin et klassijuhataja mulle teataks seda sõnumi või helistamise teel, pööritas ta lihtsalt silmi ja nähvas mulle, et ma ei hakka nüüd küll igale lapsevanemale eraldi teatama päevast, et temal on lapsi klassis nii palju ja see oleks mõeldamatu! Peale koosolekut läksin ma koju vaatama koheselt ekooli, et kus need siis seal üleval on, kuidas E käitub ja ma ei ole neid tänase päevani sealt leidnud. Olid vaid paar märkust, et E`l puudus kehalise kasvatuse riided ja otsas on joonistuspaber ja liim.. Kuid muid asju, mis koosolekul tema käitumisest räägiti seal kirjas ei olnud. Järelikult olen mina loll ja süüdi, et ma pole selgeltnägija, et teaksin mis koolis toimub! Ainus inimene muide kes minu kohta paha sõna ei õelnud, oli see lastekaitse töötaja :) Uskumatu eks ? Koosolekul tuli ka jutuks Rajaleidja otsusest, et kuna E on nii palju õppimisest maas ja talle määratakse üks-ühele õpe. Siis kool teatas, et neil ei ole see võimalik. Kuna neil pole töötajat. Kuigi Rajaleidja koosolekul ütles sots pedagoog, et neil on see võimalik ja tuleb uus tööline aprillist kes saaks E oma alla võtta. Vaidlus toimus ka neil omavahel, et kes tahab E`ga tegeleda ja mis päeviti. Klassijuhataja nähvas selle peale, et temal on klassis niipalju lapsi ja temal aega pole. Lisaks tõin ka välja selle et E kiusatakse koolis, mille peale klassijuhataja esitas nähvates mulle küsimuse: " AGA KES TEDA SIIS KIUSAB?" ja hakkas mulle väitma, et E ise kujutab endale asju ette, et näiteks keset tundi kui kõik lapsed teevad omi asju, siis E lihtsalt hakkab ette kujutama ja ütleb, et miks kõik teda vahivad. Teate, ma tunnen E ja ma tean millal ta ajab jura ja millal mitte.. Igatahes see koosolek oli väga väga ebameeldiv. Pidi ju olema nii head kui halvad küljed koosolekul, aga ilmselgelt häid külgi tal kooli meelest ei ole. Rääkisin sellest ka oma mehele ja tema ütles et tema tahab ka järgmine kord juures olla ja kaua see pull kestab, et lapsevanemat süüdistatakse. Kuna neil toimub ju koolis suhtlus ainult ekooli vahendusel, siis saatsin teisipäeval koheselt kirja et sooviksin järgmise nädala aega muuta neljapäeva peale. Algselt oli see kokku lepitud esmaspäeva peale kell 14. Kirjutasin neile kirja, et sooviksin aega neljapäeval, kuna minu elukaaslane soovib ka osaleda ja ajal ei ole tähtsust. Vastust ei ole ma siiani saanud. Vot teile suhtlus ekooli vahendusel. Pärast olen ilmselgelt mina süüdi, et ma ei tea a.la nad helistasid mulle ja mul oli telefon väljas ja blabla.. Homme reedel ma saadan neile uuesti kirja, et soovin vastust!
Ühesõnaga siin siis oli lühikokkuvõte kuidas on suhted kooliga! Teatasin ka sellest suhtumisest Rajaleidjasse ja edaspidi ma ennast enam tümitada ei lase. Olin viisakas, kuulasin nende etteheiteid ilma vastu ütlemata, kuid nüüd ma seda enam ei tee ja ma ütlen ausalt, ma oskan vägagi sõnavõtlik olla, kui asi puudutab minu pere ja kui minu perega ebaõiglaselt käitutakse..
Rajaleidjasse sain ma uue aja. Käisime ka seal ära, vaadati E üle komisjoni poolt ja järgmine kohtumine oli siis selline, kus tehti otsused, et kuidas E`ga hakkama saada edaspidi. Koosolekul oli kohal ka sots pedagoog, kes loomulikult terve koosoleku aja mustas mind, kui hoolimatu jne ma olen. Rajaleidjast sain ma aga kiita, kui koostöö valmis ma olen ja juba ammu ammu ennem Eesti kolimist juba maad uurisin, kuidas ja kuhu ma pöörduma pean.
Sots pedagoog siis kirjeldas E käitumist koolis, millest minul polnud õrna aimugi ja selle peale Rajaleidja komisjon tegi etteheite koolile, et lapsevanemat ei teavitata asjadest ja lepiti kokku, et iga nädal hakkab toimuma koolis koosolek, kus siis räägitakse lapse headest asjadest kui ka probleemsetest! Lisaks leppisime kokku, et E hakkab saama üks-ühele õpet kooli poolt. Koosolekul selgus ka palju sellist asja millest minul pole absoluutselt aimugi olnud, näiteks plaanisid nad E iga teisipäev kooli psühholoogi jutule saata. Mina sellest teadlik polnud. Ma ei tea kuidas teil Eestis need asjad on, aga minu teada peaks ikka lapsevanemalt selleks loa saama? Või ei peaks?
Esimene kohtumine oli meil nüüd esmaspäeval kell 13. Kohal olid õppeala juhataja, E klassijuhataja ja abiõpetaja ja millegipärast ka lastekaitse tööline. Miks ta seal oli, seda ma teada ei saanud ja muidugi mulle seda ka ei räägitud. Aga noh, vahet pole see. Kõigepealt ma sain klassijuhatajalt sõimata, et tema oli mind oodanud kuskil tund aega ja et me pidime kokku saama ja ma ei ilmunud kohale. Meil oli ennem seda mõni nädal koolis kohtumine, kus ma kohtusin siis reha plaani koostajaga, E abiõpetajaga, kes rääkis E`st ja põgusalt sots pedagoogiga, eeldasin et kui klassijuhatal midagi tähtsat õelda oleks olnud, siis ka tema oleks seal ju osalenud? Või kuidas? Et ma ei pea iga tegelasega, kes E`ga tegeleb ja kellel E kohta õelda midagi on, eraldi kokku saama? Või käib see Eestis nii? Igatahes, ma sain selle eest korralikult sõimata klassijuhataja käest, et ma tema juurde tol päeval ei läinud, et tema pidi mind tund aega oma ajast ootama jnejne. Terve koosoleku kuulasin ma seda, kuidas ma valesti käitun, kuidas ma valesti söödan last, kuidas ma valesti luban tal joonistada ja telefoni mänge mängida. Absoluutselt kõik oli nende arust vale mida ma teen. Klassijuhataja nähvas mulle selle peale, et miks ta ei teata mulle, kui E koolis halvasti käitub, et ekoolis on kõik üleval.. Mille peale vastasin, et ma tõesti ei ole vaadanud igapäevaselt ekooli. Kui palusin et klassijuhataja mulle teataks seda sõnumi või helistamise teel, pööritas ta lihtsalt silmi ja nähvas mulle, et ma ei hakka nüüd küll igale lapsevanemale eraldi teatama päevast, et temal on lapsi klassis nii palju ja see oleks mõeldamatu! Peale koosolekut läksin ma koju vaatama koheselt ekooli, et kus need siis seal üleval on, kuidas E käitub ja ma ei ole neid tänase päevani sealt leidnud. Olid vaid paar märkust, et E`l puudus kehalise kasvatuse riided ja otsas on joonistuspaber ja liim.. Kuid muid asju, mis koosolekul tema käitumisest räägiti seal kirjas ei olnud. Järelikult olen mina loll ja süüdi, et ma pole selgeltnägija, et teaksin mis koolis toimub! Ainus inimene muide kes minu kohta paha sõna ei õelnud, oli see lastekaitse töötaja :) Uskumatu eks ? Koosolekul tuli ka jutuks Rajaleidja otsusest, et kuna E on nii palju õppimisest maas ja talle määratakse üks-ühele õpe. Siis kool teatas, et neil ei ole see võimalik. Kuna neil pole töötajat. Kuigi Rajaleidja koosolekul ütles sots pedagoog, et neil on see võimalik ja tuleb uus tööline aprillist kes saaks E oma alla võtta. Vaidlus toimus ka neil omavahel, et kes tahab E`ga tegeleda ja mis päeviti. Klassijuhataja nähvas selle peale, et temal on klassis niipalju lapsi ja temal aega pole. Lisaks tõin ka välja selle et E kiusatakse koolis, mille peale klassijuhataja esitas nähvates mulle küsimuse: " AGA KES TEDA SIIS KIUSAB?" ja hakkas mulle väitma, et E ise kujutab endale asju ette, et näiteks keset tundi kui kõik lapsed teevad omi asju, siis E lihtsalt hakkab ette kujutama ja ütleb, et miks kõik teda vahivad. Teate, ma tunnen E ja ma tean millal ta ajab jura ja millal mitte.. Igatahes see koosolek oli väga väga ebameeldiv. Pidi ju olema nii head kui halvad küljed koosolekul, aga ilmselgelt häid külgi tal kooli meelest ei ole. Rääkisin sellest ka oma mehele ja tema ütles et tema tahab ka järgmine kord juures olla ja kaua see pull kestab, et lapsevanemat süüdistatakse. Kuna neil toimub ju koolis suhtlus ainult ekooli vahendusel, siis saatsin teisipäeval koheselt kirja et sooviksin järgmise nädala aega muuta neljapäeva peale. Algselt oli see kokku lepitud esmaspäeva peale kell 14. Kirjutasin neile kirja, et sooviksin aega neljapäeval, kuna minu elukaaslane soovib ka osaleda ja ajal ei ole tähtsust. Vastust ei ole ma siiani saanud. Vot teile suhtlus ekooli vahendusel. Pärast olen ilmselgelt mina süüdi, et ma ei tea a.la nad helistasid mulle ja mul oli telefon väljas ja blabla.. Homme reedel ma saadan neile uuesti kirja, et soovin vastust!
Ühesõnaga siin siis oli lühikokkuvõte kuidas on suhted kooliga! Teatasin ka sellest suhtumisest Rajaleidjasse ja edaspidi ma ennast enam tümitada ei lase. Olin viisakas, kuulasin nende etteheiteid ilma vastu ütlemata, kuid nüüd ma seda enam ei tee ja ma ütlen ausalt, ma oskan vägagi sõnavõtlik olla, kui asi puudutab minu pere ja kui minu perega ebaõiglaselt käitutakse..
pühapäev, 18. märts 2018
Eesti
Olen nüüd olnud siin 1,5 kuud. Palju küsivad minult, et kuidas on siis :)
Tegelikult on nii et mul on meeletult igav ... no ikka kohutavalt igav. Kui ma kohe endale mingisugust kohvisõbrast klatsimoori kõrvale ei leia, siis ma lihtsalt lähen hulluks.
Vahest ma mõtlen et miks ma Pärnu ei kolinud?! Seal mul oleks sõpru ja seal oleks tegevust.
Mul on siis tõsiselt nii igav ja ausalt õeldes see koht kus ma elan, on tõsine kolgas ....
Eks palju ole ilmast ka kinni, et välja minna.
Viimased kaks nädalat oleme olnud siin kordamööda kõik haiged, niiet pole olnudki võimalust midagi teha, ega kuhugi minna.
Nüüd homsest saab taas liikuma, lapsed lasteaeda/kooli ja omal vaba aeg. Plaanin minna ratsutama homme, et vähegi liigutada ennast. Plaaningi omale kindlad päevad paika panna, millal ma käin ratsutamas.
Aga nüüd üldiselt eesti elust. Alustaks E`st. Teate ma olen ausalt õeldes nii üllatunud, kui kiirelt siin kõik käib ja kui targad siinsed inimesed on :D Soomes me käisime mitmete arstide juures, et välja selgitada mis lapsel on ja seda ei suudetud teha viimse päevani mis me seal olime. Me käisime Soomes psühholoogi juures lauamänge mängimas 2x nädalas, neuroloogi vastuvõtul korra nädalas, siis logopeedil korra nädalas .. Ühesõnaga mul oli 4x nädalas Egertiga igasugu arstil käike, plus jooksvad psühhiaatri käigud mis vahele lisati! Ja nad ikka ei suutnud seda välja õelda mis Egertil on ja miks ta kooli ei seedi! Siin ma olen temaga käinud 2x Rajaleidja vastuvõtul ja korra on korraldatud koolis kokkusaamine ja on juba teada mis lapsel puudu ja millist abi ta vajab. E`l on rasked õppimisraskused ja vajab logopeedilist abi. Lisaks abiõpetajat ja järelaitamistunde. Ja nii lihtne see oligi! E käitumishäire ja raevuhood ongi sellest, et ta ei oska lugeda ja ei saa teha samu asju koolis, mida teised tema ealised! E lugemisraskused on sellest, et ta on düskgraafik.
Ma olen alati kahetsenud seda, et ma kohe E`ga Eesti ei tulnud ja varem tema probleemiga tegelema ei saanud hakata, aga noh, parem hilja kui mitte kunagi. Niiet teie kes te elate Soomes ja kellel on lastega probleeme ja eriti õppimisega, siis pakkige oma asjad ja tulge Eesti tagasi.
Koolis tal läheb nii ja naa.. Lõpetas II veerandi 4-5 hinnetega, kuid matemaatika ja emakeel jäid hindamata. Kahjuks pandi E teise klassi siin, kuna Soome tase on liiga madal ja ilmselt ta jääb klassi kordama.
C sain ma ka lasteaeda ilusti, temaga probleeme ei ole :)
Tegelikult kui aus olla, on päris raske siin üksi lastega olla.. Soomes oli vähemalt see hea, et mõned nädalavahetused ma sain puhata neist ja nad läksid ema juurde.. Aga siin kahjuks pole neid kuskile nädalavahetuseks visata, et oma närvid veidi taastuda saaks :D Lohutasin end sellega, et kunagi nad kasvavad suureks ja siis ma saan oma närve puhata ..
Aga noh, seda ma ütlen küll, et korda ka pole mõtet pähe tulnud, et tahaks tagasi Soome ...
Viimasel ajal olen hakanud mõtlema töö peale.. Mul pole õrna aimu ka mida ma teha tahaks.. Tegelikult praegu on mul selline aeg, et ma teeks mida iganes ( välja arvatud koristamine) et siit kodust välja saada. Olen siin jooksvalt vaadanud töökohti, kuid paljud või noh enamus on vene keele oskusega! Kusjuures naljakas on see, et tänapäeval pannakse töökuulutusse, et Eesti keele oskus suhtlustasandil on nõutav :O Noh, eks see ole mu oma süü ka, et selliste töökuulutuste peale satun, sest kolisin ma ju kohta kus vene keel on enamuses. Lisaks on eestis see, et tööpäevad kestavad enamus 12 tundi, mul aga lapsed, tänu kellele ei saa ma omale 12 tundi tööpäeva lubada ja paljud kohad on öö vahetustega. Või üldse vahetustega. Aga no eks ma midagi varsti leian kaa, pole nagu nii intensiivselt veel sellega tegelema hakanud.
Mis veel? Aa .. kõik inimesed on nii vihased :D Poemüüjad, vastutulijad ja muud inimesed keda ümberringi näen :D Kõik on nii elust tüdinenud olekuga, mis on minu jaoks veidi harjumatu.. Üldse on see kultuur siin minu jaoks veidi harjumatu. Meil siin poes on üks eriti tige müüja. Igakord kui ma poodi lähen siis ta vaatab sind sellise näoga nagu ma oleks ta lehma heinad ära söönud. Ostsin ükspäev aknapesu vedelikku ja seal oli 3 erinevat sorti. Mina tahtsin just seda sorti, mis oli pandud hinnasildi peale, nii et kui ma selle sealt võtsin, kukkus hinnasilt koos kahe teise kanistriga maha täpselt selle vihase poemüüja ette! Kõigepealt ta vaatas mind ikka no nii vihaselt, et mul täitsa hirmus hakkas ja korjasin need sealt maast poe müüja eest üles, sest tema oli sellise näoga et kui ma julgen sealt edasi astuda, ilma et ma neid üles tõstaks, sest tema seda ilmselgelt ei tee, siis ta lihtsalt tapab mu ära. Kõrval olev naisterahvas ehmus selle kolina peale ja küsis et mis nüüd juhtus, siis müüja vastas, et on vaja ju ahnitseda inimestel. selle peale ma tundsin et mina ka ei kavatse vait olla ja nähvasin talle, et siis tuleks õppida kaupa korrektselt välja panema, et ei kukuks asjad maha.. Ise ootasin, et mis sealt nüüd tuleb .. Kuid ei tulnud midagi. Et noh, selline näide siis Eesti inimestest, et Soomes sa sellist asja kunagi ei kohanud ja kui kohtasid, siis ilmselt oli tegu Eestlasega :D
Tegelikult on nii et mul on meeletult igav ... no ikka kohutavalt igav. Kui ma kohe endale mingisugust kohvisõbrast klatsimoori kõrvale ei leia, siis ma lihtsalt lähen hulluks.
Vahest ma mõtlen et miks ma Pärnu ei kolinud?! Seal mul oleks sõpru ja seal oleks tegevust.
Mul on siis tõsiselt nii igav ja ausalt õeldes see koht kus ma elan, on tõsine kolgas ....
Eks palju ole ilmast ka kinni, et välja minna.
Viimased kaks nädalat oleme olnud siin kordamööda kõik haiged, niiet pole olnudki võimalust midagi teha, ega kuhugi minna.
Nüüd homsest saab taas liikuma, lapsed lasteaeda/kooli ja omal vaba aeg. Plaanin minna ratsutama homme, et vähegi liigutada ennast. Plaaningi omale kindlad päevad paika panna, millal ma käin ratsutamas.
Aga nüüd üldiselt eesti elust. Alustaks E`st. Teate ma olen ausalt õeldes nii üllatunud, kui kiirelt siin kõik käib ja kui targad siinsed inimesed on :D Soomes me käisime mitmete arstide juures, et välja selgitada mis lapsel on ja seda ei suudetud teha viimse päevani mis me seal olime. Me käisime Soomes psühholoogi juures lauamänge mängimas 2x nädalas, neuroloogi vastuvõtul korra nädalas, siis logopeedil korra nädalas .. Ühesõnaga mul oli 4x nädalas Egertiga igasugu arstil käike, plus jooksvad psühhiaatri käigud mis vahele lisati! Ja nad ikka ei suutnud seda välja õelda mis Egertil on ja miks ta kooli ei seedi! Siin ma olen temaga käinud 2x Rajaleidja vastuvõtul ja korra on korraldatud koolis kokkusaamine ja on juba teada mis lapsel puudu ja millist abi ta vajab. E`l on rasked õppimisraskused ja vajab logopeedilist abi. Lisaks abiõpetajat ja järelaitamistunde. Ja nii lihtne see oligi! E käitumishäire ja raevuhood ongi sellest, et ta ei oska lugeda ja ei saa teha samu asju koolis, mida teised tema ealised! E lugemisraskused on sellest, et ta on düskgraafik.
Ma olen alati kahetsenud seda, et ma kohe E`ga Eesti ei tulnud ja varem tema probleemiga tegelema ei saanud hakata, aga noh, parem hilja kui mitte kunagi. Niiet teie kes te elate Soomes ja kellel on lastega probleeme ja eriti õppimisega, siis pakkige oma asjad ja tulge Eesti tagasi.
Koolis tal läheb nii ja naa.. Lõpetas II veerandi 4-5 hinnetega, kuid matemaatika ja emakeel jäid hindamata. Kahjuks pandi E teise klassi siin, kuna Soome tase on liiga madal ja ilmselt ta jääb klassi kordama.
C sain ma ka lasteaeda ilusti, temaga probleeme ei ole :)
Tegelikult kui aus olla, on päris raske siin üksi lastega olla.. Soomes oli vähemalt see hea, et mõned nädalavahetused ma sain puhata neist ja nad läksid ema juurde.. Aga siin kahjuks pole neid kuskile nädalavahetuseks visata, et oma närvid veidi taastuda saaks :D Lohutasin end sellega, et kunagi nad kasvavad suureks ja siis ma saan oma närve puhata ..
Aga noh, seda ma ütlen küll, et korda ka pole mõtet pähe tulnud, et tahaks tagasi Soome ...
Viimasel ajal olen hakanud mõtlema töö peale.. Mul pole õrna aimu ka mida ma teha tahaks.. Tegelikult praegu on mul selline aeg, et ma teeks mida iganes ( välja arvatud koristamine) et siit kodust välja saada. Olen siin jooksvalt vaadanud töökohti, kuid paljud või noh enamus on vene keele oskusega! Kusjuures naljakas on see, et tänapäeval pannakse töökuulutusse, et Eesti keele oskus suhtlustasandil on nõutav :O Noh, eks see ole mu oma süü ka, et selliste töökuulutuste peale satun, sest kolisin ma ju kohta kus vene keel on enamuses. Lisaks on eestis see, et tööpäevad kestavad enamus 12 tundi, mul aga lapsed, tänu kellele ei saa ma omale 12 tundi tööpäeva lubada ja paljud kohad on öö vahetustega. Või üldse vahetustega. Aga no eks ma midagi varsti leian kaa, pole nagu nii intensiivselt veel sellega tegelema hakanud.
Mis veel? Aa .. kõik inimesed on nii vihased :D Poemüüjad, vastutulijad ja muud inimesed keda ümberringi näen :D Kõik on nii elust tüdinenud olekuga, mis on minu jaoks veidi harjumatu.. Üldse on see kultuur siin minu jaoks veidi harjumatu. Meil siin poes on üks eriti tige müüja. Igakord kui ma poodi lähen siis ta vaatab sind sellise näoga nagu ma oleks ta lehma heinad ära söönud. Ostsin ükspäev aknapesu vedelikku ja seal oli 3 erinevat sorti. Mina tahtsin just seda sorti, mis oli pandud hinnasildi peale, nii et kui ma selle sealt võtsin, kukkus hinnasilt koos kahe teise kanistriga maha täpselt selle vihase poemüüja ette! Kõigepealt ta vaatas mind ikka no nii vihaselt, et mul täitsa hirmus hakkas ja korjasin need sealt maast poe müüja eest üles, sest tema oli sellise näoga et kui ma julgen sealt edasi astuda, ilma et ma neid üles tõstaks, sest tema seda ilmselgelt ei tee, siis ta lihtsalt tapab mu ära. Kõrval olev naisterahvas ehmus selle kolina peale ja küsis et mis nüüd juhtus, siis müüja vastas, et on vaja ju ahnitseda inimestel. selle peale ma tundsin et mina ka ei kavatse vait olla ja nähvasin talle, et siis tuleks õppida kaupa korrektselt välja panema, et ei kukuks asjad maha.. Ise ootasin, et mis sealt nüüd tuleb .. Kuid ei tulnud midagi. Et noh, selline näide siis Eesti inimestest, et Soomes sa sellist asja kunagi ei kohanud ja kui kohtasid, siis ilmselt oli tegu Eestlasega :D
Tellimine:
Postitused (Atom)