Eesti

Olen nüüd olnud siin 1,5 kuud. Palju küsivad minult, et kuidas on siis :)

Tegelikult on nii et mul on meeletult igav ... no ikka kohutavalt igav. Kui ma kohe endale mingisugust kohvisõbrast klatsimoori kõrvale ei leia, siis ma lihtsalt lähen hulluks.
Vahest ma mõtlen et miks ma Pärnu ei kolinud?! Seal mul oleks sõpru ja seal oleks tegevust.
Mul on siis tõsiselt nii igav ja ausalt õeldes see koht kus ma elan, on tõsine kolgas ....
Eks palju ole ilmast ka kinni, et välja minna.
Viimased kaks nädalat oleme olnud siin kordamööda kõik haiged, niiet pole olnudki võimalust midagi teha, ega kuhugi minna.
Nüüd homsest saab taas liikuma, lapsed lasteaeda/kooli ja omal vaba aeg. Plaanin minna ratsutama homme, et vähegi liigutada ennast. Plaaningi omale kindlad päevad paika panna, millal ma käin ratsutamas. 

Aga nüüd üldiselt eesti elust. Alustaks E`st. Teate ma olen ausalt õeldes nii üllatunud, kui kiirelt siin kõik käib ja kui targad siinsed inimesed on :D Soomes me käisime mitmete arstide juures, et välja selgitada mis lapsel on ja seda ei suudetud teha viimse päevani mis me seal olime. Me käisime Soomes psühholoogi juures lauamänge mängimas 2x nädalas, neuroloogi vastuvõtul korra nädalas, siis logopeedil korra nädalas .. Ühesõnaga mul oli 4x nädalas Egertiga igasugu arstil käike, plus jooksvad psühhiaatri käigud mis vahele lisati! Ja nad ikka ei suutnud seda välja õelda mis Egertil on ja miks ta kooli ei seedi! Siin ma olen temaga käinud 2x Rajaleidja vastuvõtul ja korra on korraldatud koolis kokkusaamine ja on juba teada mis lapsel puudu ja millist abi ta vajab. E`l on rasked õppimisraskused ja vajab logopeedilist abi. Lisaks abiõpetajat ja järelaitamistunde. Ja nii lihtne see oligi! E käitumishäire ja raevuhood ongi sellest, et ta ei oska lugeda ja ei saa teha samu asju koolis, mida teised tema ealised! E lugemisraskused on sellest, et ta on düskgraafik.
Ma olen alati kahetsenud seda, et ma kohe E`ga Eesti ei tulnud ja varem tema probleemiga tegelema ei saanud hakata, aga noh, parem hilja kui mitte kunagi. Niiet teie kes te elate Soomes ja kellel on lastega probleeme ja eriti õppimisega, siis pakkige oma asjad ja tulge Eesti tagasi.
Koolis tal läheb nii ja naa.. Lõpetas II veerandi 4-5 hinnetega, kuid matemaatika ja emakeel jäid hindamata. Kahjuks pandi E teise klassi siin, kuna Soome tase on liiga madal ja ilmselt ta jääb klassi kordama.

C sain ma ka lasteaeda ilusti, temaga probleeme ei ole :) 

Tegelikult kui aus olla, on päris raske siin üksi lastega olla.. Soomes oli vähemalt see hea, et mõned nädalavahetused ma sain puhata neist ja nad läksid ema juurde.. Aga siin kahjuks pole neid kuskile nädalavahetuseks visata, et oma närvid veidi taastuda saaks :D Lohutasin end sellega, et kunagi nad kasvavad suureks ja siis ma saan oma närve puhata .. 
Aga noh, seda ma ütlen küll, et korda ka pole mõtet pähe tulnud, et tahaks tagasi Soome ...

Viimasel ajal olen hakanud mõtlema töö peale.. Mul pole õrna aimu ka mida ma teha tahaks.. Tegelikult praegu on mul selline aeg, et ma teeks mida iganes ( välja arvatud koristamine) et siit kodust välja saada. Olen siin jooksvalt vaadanud töökohti, kuid paljud või noh enamus on vene keele oskusega! Kusjuures naljakas on see, et tänapäeval pannakse töökuulutusse, et Eesti keele oskus suhtlustasandil on nõutav :O Noh, eks see ole mu oma süü ka, et selliste töökuulutuste peale satun, sest kolisin ma ju kohta kus vene keel on enamuses. Lisaks on eestis see, et tööpäevad kestavad enamus 12 tundi, mul aga lapsed, tänu kellele ei saa ma omale 12 tundi tööpäeva lubada ja paljud kohad on öö vahetustega. Või üldse vahetustega. Aga no eks ma midagi varsti leian kaa, pole nagu nii intensiivselt veel sellega tegelema hakanud. 

Mis veel? Aa .. kõik inimesed on nii vihased :D Poemüüjad, vastutulijad ja muud inimesed keda ümberringi näen :D Kõik on nii elust tüdinenud olekuga, mis on minu jaoks veidi harjumatu.. Üldse on see kultuur siin minu jaoks veidi harjumatu. Meil siin poes on üks eriti tige müüja. Igakord kui ma poodi lähen siis ta vaatab sind sellise näoga nagu ma oleks ta lehma heinad ära söönud. Ostsin ükspäev aknapesu vedelikku ja seal oli 3 erinevat sorti. Mina tahtsin just seda sorti, mis oli pandud hinnasildi peale, nii et kui ma selle sealt võtsin, kukkus hinnasilt koos kahe teise kanistriga maha täpselt selle vihase poemüüja ette! Kõigepealt ta vaatas mind ikka no nii vihaselt, et mul täitsa hirmus hakkas ja korjasin need sealt maast poe müüja eest üles, sest tema oli sellise näoga et kui ma julgen sealt edasi astuda, ilma et ma neid üles tõstaks, sest tema seda ilmselgelt ei tee, siis ta lihtsalt tapab mu ära. Kõrval olev naisterahvas ehmus selle kolina peale ja küsis et mis nüüd juhtus, siis müüja vastas, et on vaja ju ahnitseda inimestel. selle peale ma tundsin et mina ka ei kavatse vait olla ja nähvasin talle, et siis tuleks õppida kaupa korrektselt välja panema, et ei kukuks asjad maha.. Ise ootasin, et mis sealt nüüd tuleb .. Kuid ei tulnud midagi. Et noh, selline näide siis Eesti inimestest, et Soomes sa sellist asja kunagi ei kohanud ja kui kohtasid, siis ilmselt oli tegu Eestlasega :D