neljapäev, 5. aprill 2018

Niisama mõla..

Eelmisel neljapäeval oli meil koolis taas koosolek kell 14.
Kell 13.30 oli minu uksetaga sos pedagoog ja lastekaitse, küsimas kus E on. Kuna E tuli peale tunde ja tõi koti koju, ütles et läheb kooli tagasi raamatukokku, siis vastasin, et minu teada peaks ta raamatukogus olema. Kuid seal teda ei olnud.. Igatahes läks meil päris ütlemiseks siin ja ladusin kõik välja mis ma arvan asjast ja miks on Rajaleidja uuesti meid kokku kutsunud, sest ma ei jaksa võidelda niimoodi ja kui muud moodi ei saa, siis äkki tuleb siiski kooli vahetada TAASKORD mida ma tegelikult kohe üldse üldse ei taha. No igatahes meil läks suht sõnasõjaks. J oli ka kodus ja ka tal oli üht teist õelda. ja uskuge mind, peale seda asi muutus kardinaalselt paremuse poole. Sos pedagoggi suhtumine minusse muutus absoluutselt 100% paremuse poole. Täna hommikul saatsin talle sms et kui peaks midagi koolis juhtuma, siis ma ei ole 10-12 kättesaadav helistades, kuid sõnumid saan ma kätte .. Saingi sõnumi et helistaksin kui vabanen, helistasin. Ja E`l oli juhtunud koolis selline õnnetus, et oli poistega tülli mingi mängu käigus ja oli vihaga jalaga vastu ust löönud, nii et klaasile tuli mõra. ja teate kui meeldiv vestlus see oli. Esimest korda elus oli mul kooliga telefoni kõne meeldiv, kuigi see oli selline halb asi. Ma loodan, et kogu see krempel võtab nüüd lõpuks uue pöörde. 


Meil siin elab vastasmajas mingi imelik mees. Elan siin suurtes kortermajades. Aga hommikul ma juba märkasin kuidas mees rõõmsal ilmel poodi jalutas, arvasin kohe, et eks oli mingi rahapäev ja teine saab ennast viinapudeliga premeerima hakata. No nüüd õhtuks on tulemus käes. Karjub ja sõimab seal akna peal. Kuna mul üks tuttav elas kunagi siin, siis ta teadis rääkida et see mees ongi veidi hull. Ükskord karjus aknast et ta on naine ja ta kannab naiste pesu. Täna sõimas kedagi l******. Ükskord ma nägin kuidas ta oma pakun et 80 aastast ema sõimas ja tõukas, et täitsa helistasingi politseisse, sest see nagu hullumeelne oma vana ema peale röökis, nii et ma kuulsin täitsa oma tuppa ära ja aknad olid kinni! Politsei tuli tund hiljem jäi korra maja ees seisma ja sõitis edasi ... Igatahes kummaline mees ...
Ma alustasin seda postitust eile, aga avaldada ei jõudnud. Hommikul kell 6.30 oli see sama mees akna peal ja karjus et poob ennast üles kui keegi telefoni ei võta. Ma täitsa ehmusin. Tekib küsimus, et kas see on normaalne, et selline inimene saab üldse kodus olla ja veel seal korteris asub tema ema, kes on väga vana. 


Täna ma jagasin facebookis et anname ära tasuta vana palki. Tahtjaid oli omajagu, kuid leidus ka selliseid, kes hakkasid vinguma, et loll peab olema et sellise risuga oma saagi rikkuda :D Ja et küttepuuks viia, et pigem visaku me ikka jaanitulle .. No ikka täitsa jube.. Ma pole selle pealegi tulnud, et keegi neid küttepuuks tahab :O Aga ikka peab pundis mingisugune selline olema, kes on lihtsalt oma elu peale vihane ja leiabki igas asjas negatiivsust. Igatahes ma loodan väga, et leidsime vanadele palkidele uued omanikud, sest kahju on neid ära visata ja omale me neid ei kasuta enam. 

teisipäev, 3. aprill 2018

eesti liikluskultuur ja selle tagajärjed

Kirjutaks kohe teise teema ka siia järgi, mis mind tegelikult natuke häirib .. Kõik teavad, et suri kuulus saatejuht. See on tegelikult niiiiii tohutult kurb ja ebaõiglane, et maha jäi ju kaks last ja mees ja muidugi ka lähedased ja leina jäid ka paljud Eesti televaatajad. Minu facebook sein oli konkreetselt täis kaastunde avaldus jagamisi. Juba siis kui sellest õnnetusest esimene artikkel tuli, selgus et autojuht tegi möödasõidu ja see ei õnnestunud ja toimus rekkaga kokkupõrge. Sel päeval oli tohutult halb ilm, lõrts ja lõgane tee. Juba esimese artikli lugedes ma mõtlesin, et no milleks teil eestlased on vaja niimoodi kihutada ja neid möödasõidu manöövreid teha? Ma ei taha tänitada või halvasti õelda. Aga ma olen isiklikult näinud neid hulljulgeid manöövreid mida siin teel tehakse ja neid möödasõite, millest tihti tekib 3 rida. Ma ei taha nüüd õelda, et voh näed, ise on süüdi. Ei ole ise süüdi, aga tahan õelda nüüd kõigile teistele autojuhtidele, lõpetakse see tõmblemine seal tee peal. Mis on teile tähtsam kas kohale jõudmine elusalt või üldse mitte kohale jõudmine? See on nii ebaõiglane, et see liikluskultuur on kui palju elusi viinud ja keegi õppust ei võta.. Jah kui sul on kuiv selge tee, anna minna nii kui torust tuleb, aga kui on pime, lõrts või kiilasjää, siis ära riski enda ja teiste eludega! Kui sul on kiire, siis anna teada kohta kuhu sa lähed, et võid hiljaks jääda, sest teeolud on halvad, aga palun ära riski oma eluga ja ka teiste eludega! Kõik on inimesed ja saavad aru sellest! See postitus mis ma teen nüüd ei ole tänitus, et nääd ise on süüdi, kihutas ... ei , me ei tea mis põhjusel ta tegi möödasõitu või mis seal tegelikult toimus. Minu postituse mõte on see, et milleks peab keegi surema, et inimesed aru saaksid, kui järsku kõik võib juhtuda.. nagu tänases artiklis mis lugesin, juhtus kõik murdosa sekundi jooksul. Palun olge hoolsad tee peal liigeldes, arvestage teistega ja ärge eputage seal autoroolis oma gaasipedaaliga.. Tean isiklikult selliseid kes vähegi uhkema auto rooli satuvad, kukuvad eputama kohe oma olematute sõiduoskustega. Neid õnnetusi samalaadseid toimub tegelikult tohutult ja need kõik ei jõua meediasse. Et palun võtke õppust ja see et sa sõidad ilmastikuoludele vastavalt, et tee sinust halvemat, vaid sa oled parem hoopis! 

Poemüüjatest

Kui ma siin mõni postitus tagasi rääkisin põgusalt Tamsalu maxima klienditeenindajast, siis nüüd ma räägiksin meie teisest poest ja selle klienditeenindusest.
Meil on siin ka teine pood. Grossi toidukaubad. Seal ma üldiselt käin vähe, kuna see on veidi kaugemal minu kodust. Täna hommikul lapsed lasteaeda ja kooli viies oli mul vaja poest läbi käia ja kuna meie maxima on kinni veel sel ajal (avatakse kell 9) siis läksin Grossisse. Sain ka oodata nii 5 minutit, et poe uksed lahti tehakse. Kui müüja tuli uksi avama, ütles ta esimese asjana naeratus näol ootavale rahvale "tere hommikust"
Poodi minnes kõik müüjad tervitasid naerusuil kliente ja tegutsesid oma mahti edasi poeriiulite vahel. Oli tõesti meeldiv. Minul oli alles pool silma kinni ja kõigest ühe tassi kohvi joonud, mis tähendab seda, et ma ei soovi kellegagi veel rääkida, siis selline asi äratas kohe meeldivalt üles :) Koju tulles hakkasin mõtlema selle poe peale ja selle peale kui olen seal ka eelnevalt käinud. Alati on meeldiv teenindus olnud. Isegi dokumenti küsiti korra, kui tahtsin veini osta :D No on ju meeldiv :D
Nüüd meie Maximast rääkides, siis siin on ka häid müüjaid, kuid on see üks kes rikub kogu pildi ära. Käib ja õiendab klientidega koguaeg .. jah nad on lapsed kellega õiendab, kuid nad on samuti kliendid. Näiteks üks kord tuli kari noori poodi, ikka noored räägivad ja itsitavad omavahel... mis siin kummalist on? Ja siis see müüja läks lihtsalt noorte juurde ja õiendas nendega "see siin ei ole mingi tsirkus, see on pood"
Ma olin seal kõrval ja täitsa pani pead raputama. Ma olen siiani üritanud meelega minna jõle sõbralikult tema kassasse ja naerusui teretanud teda, teate see on tegelikult nii naljakas vaadata kui kohmetunud on müüja selle peale, kes on harjunud kulm kortsus kassalindilt asju läbi piibitama :D
Igatahes täitsa pull ikka küll milline vahe :)

esmaspäev, 2. aprill 2018

Kooli probleemid vol. 2

E oli terve eelmise nädala haige. Või noh kerge kurguvalu. Esmaspäeval valutas tal pea ja Teisipäeval 26.03 tõi õpetaja ta kella 10 ajal koju, sest oli haigestunud koolis.
Õpetaja siis ütles, et kooli medõde oli andnud nädala lõpuni vabastuse ja et kui haigus neljapäeval ei lähe üle, siis mingu me perearstile.
E ise kurtis kurguvalu. Koju tulles polnud haigusest haisugi ja mõtlesin, et ravin ta kurku raviteega ja saadan ta kolmapäeval uuesti kooli, sest no tõsiselt ei olnud see olukord nii jube kui õpetaja seda kirjeldas. Et on loid ja uimane?! Niikui laps koju tuli, hakkas trall pihta ja haigusest küll mingit märki ei olnud. Ok.. Mõtlesin siis, et saadan ta kolmapäeval uuesti kooli tagasi, sest tal on juba puudumisi oma üksjagu. Ja viimane asi mida E vajab on kodus istumine. Järgmisel päeval hommikul ärgates oli hääl ikka ära ja otsustasin ta siiski koju jätta, sest ma tean, et muidu tuleb sealt kõne "tulge lapsele järgi, jumalast haige on" Ja nagu ma arvasin, siis kella 10ks oli see kurguvalu taas üle läinud. Ja sama ka neljapäeval. Reede oli nagunii vaba. Kuna õpetaja soovitas neljapäeval perearstile minna, kui haigus järgi ei anna, siis seda ma ei teinud, sest kurguvalu ei ole minu arust see, millega perearsti väärtuslikku aega raisata, kui omal on ravivahendid olemas ja neljapäeval ei olnud tal enam see kurguvalu nii jube. E sai veeta siis pika nädala koolist ära. Täna saatsin ta uuesti kooli ja vaatasin mis ka ekooli märgitud on. Midagi hullu seal ei olnud ja lisasin sinna puudumistõendi. Igaksjuhuks kirjutasin puudumistõendile, et õpetaja soovitas koju jääda ja perearstil me ei käinud, kuna haigus ei olnud nii tõsine. Sest no mine tea, pärast jälle midagi kirjutatakse sinna, et minu kallal võtta hiljem saaks. Teisipäevase päeva kohta oli juba pandud, kui E haigestus, et üritati paaniliselt emale helistada aga ema ei vastanud. Kahju et sinna vastust märkida ei saa, sest oleksin kirjutanud, et lapsel on ka isa kellele saab helistada, sest ema oli tööl! Just täpselt sellisest asjast ma rääkisingi ühes postituses, et üritatakse jätta muljet nagu ma oleks ilgelt hoolimatu ja vastutustundetu.
Täna kirjutasin ka rajaleidjasse, et mulle teeb tõsiselt muret see, et kooli poolt ei saa seda abiõpetajat, sest oli see ju lubatud, kuid nagu välja tuli, siis see kes pidi tööle tulema, see hoopis ei tulnud ja väidetavalt tuleb täiskohaga hoopis sügisel. Aga kahjuks mul ei ole aega oodata sügiseni. Siis tõsiselt ei ole võimalik. Jah õpetajad pakkusid välja, et nad ise jagavad oma päevad, et kes millal õpetab teda, aga see ei ole see, sest E on "erivajadustega" ja vajab siiski teistsugust õpetajat. Nagu koosolekust ühe õpetaja suust kuulsin, et E ainult tahab jutustada jutustada ja jutustada ja õppetööd on temaga raske teha. Vot just täpselt sellepärast on talle vaja eriõpetajat, kes oskaks mitte reageerida sellele, et laps ei tee koolitöid ja tahab vaid jutustada. Egert vajab sellist ranget (mitte kurja :D ) õpetajat, kellel on konkreetsed reeglid. Rääkisin ka ühe tuttavaga selles, kes siin elas kunagi ja soovitas väiksemat kooli. Et see kool kus ta praegu käib, on liiga nõudlik õppetöös ja laste teadmistes. Et tema oli käinud lähedal väiksemas koolis nooremana ja seal oli samuti käinud E vajadustega lapsed ja kõik said ilusti õpetust. Kirjutasin ka sellest Rajaleidjasse, et mis nemad arvavad, sest oma peaga ma ei hakka kuskile teda toppima, kuigi mul on nii raske selle praeguse kooli personaliga toime tulla :/ Aga nagu ka tuttav ütles, siis sealne personaal ongi selline ülbe ja vastik, et paljud kohalikud teavad seda. Sain õnneks Rajaleidjast ka vastuse, et korraldatakse uus ümarlaud järgmine nädal ja kavatsen seal kõik selle käitumise personali poolt jutuks võtta. Kirjutangi endale üles kõik mis mind häirib ja mis minu arust valesti on, et seal kohapeal see ära ei ununeks :) 


Aga aitab hetkel koolist. Eile vaatasime ilmateadet ja lubas täna lumesadu, et oleks pidanud see hakkama siis eile pihta juba. Õhtul vaatasin kergendusega aknast välja, et oh, äkki ei tule. Hommikul ärgates oli ebameeldiv üllatus, kui maas oli oma 20 cm lund. Siis tõsiselt ajas tuju pealt ära. Kuna J ei saanud auto piletit, siis leppisime kokku, et viin teda Tallinna, kuid sellise ilmaga küll mitte. Siis täitsa õudne kohe. Ma nii jubedalt vihkan ja kardan talvel lumega sõita, sest esiteks, mina sõidan normaalselt ja võimalikult ohutult, aga siis tulevad need lendurid ja mis kõige jubedam REKKAD, kellel absoluutselt mingit ohutunnet pole ja neil ongi sõna otseses mõttes savi. Mina ei tunne end lumega roolis nii kindlalt, et võin 100-110ga sõita. No sorry, ei tunne. Ja kui vähegi võimalik, ma väldin seda talvel sõitmist iga hinnaga. Igatahes olen ma jumalast tige selle lume peale, kuigi homme lubas päikest ja see sulab ära, aga siiski.. no milleks seda vaja?!