E oli terve eelmise nädala haige. Või noh kerge kurguvalu. Esmaspäeval valutas tal pea ja Teisipäeval 26.03 tõi õpetaja ta kella 10 ajal koju, sest oli haigestunud koolis.
Õpetaja siis ütles, et kooli medõde oli andnud nädala lõpuni vabastuse ja et kui haigus neljapäeval ei lähe üle, siis mingu me perearstile.
E ise kurtis kurguvalu. Koju tulles polnud haigusest haisugi ja mõtlesin, et ravin ta kurku raviteega ja saadan ta kolmapäeval uuesti kooli, sest no tõsiselt ei olnud see olukord nii jube kui õpetaja seda kirjeldas. Et on loid ja uimane?! Niikui laps koju tuli, hakkas trall pihta ja haigusest küll mingit märki ei olnud. Ok.. Mõtlesin siis, et saadan ta kolmapäeval uuesti kooli tagasi, sest tal on juba puudumisi oma üksjagu. Ja viimane asi mida E vajab on kodus istumine. Järgmisel päeval hommikul ärgates oli hääl ikka ära ja otsustasin ta siiski koju jätta, sest ma tean, et muidu tuleb sealt kõne "tulge lapsele järgi, jumalast haige on" Ja nagu ma arvasin, siis kella 10ks oli see kurguvalu taas üle läinud. Ja sama ka neljapäeval. Reede oli nagunii vaba. Kuna õpetaja soovitas neljapäeval perearstile minna, kui haigus järgi ei anna, siis seda ma ei teinud, sest kurguvalu ei ole minu arust see, millega perearsti väärtuslikku aega raisata, kui omal on ravivahendid olemas ja neljapäeval ei olnud tal enam see kurguvalu nii jube. E sai veeta siis pika nädala koolist ära. Täna saatsin ta uuesti kooli ja vaatasin mis ka ekooli märgitud on. Midagi hullu seal ei olnud ja lisasin sinna puudumistõendi. Igaksjuhuks kirjutasin puudumistõendile, et õpetaja soovitas koju jääda ja perearstil me ei käinud, kuna haigus ei olnud nii tõsine. Sest no mine tea, pärast jälle midagi kirjutatakse sinna, et minu kallal võtta hiljem saaks. Teisipäevase päeva kohta oli juba pandud, kui E haigestus, et üritati paaniliselt emale helistada aga ema ei vastanud. Kahju et sinna vastust märkida ei saa, sest oleksin kirjutanud, et lapsel on ka isa kellele saab helistada, sest ema oli tööl! Just täpselt sellisest asjast ma rääkisingi ühes postituses, et üritatakse jätta muljet nagu ma oleks ilgelt hoolimatu ja vastutustundetu.
Täna kirjutasin ka rajaleidjasse, et mulle teeb tõsiselt muret see, et kooli poolt ei saa seda abiõpetajat, sest oli see ju lubatud, kuid nagu välja tuli, siis see kes pidi tööle tulema, see hoopis ei tulnud ja väidetavalt tuleb täiskohaga hoopis sügisel. Aga kahjuks mul ei ole aega oodata sügiseni. Siis tõsiselt ei ole võimalik. Jah õpetajad pakkusid välja, et nad ise jagavad oma päevad, et kes millal õpetab teda, aga see ei ole see, sest E on "erivajadustega" ja vajab siiski teistsugust õpetajat. Nagu koosolekust ühe õpetaja suust kuulsin, et E ainult tahab jutustada jutustada ja jutustada ja õppetööd on temaga raske teha. Vot just täpselt sellepärast on talle vaja eriõpetajat, kes oskaks mitte reageerida sellele, et laps ei tee koolitöid ja tahab vaid jutustada. Egert vajab sellist ranget (mitte kurja :D ) õpetajat, kellel on konkreetsed reeglid. Rääkisin ka ühe tuttavaga selles, kes siin elas kunagi ja soovitas väiksemat kooli. Et see kool kus ta praegu käib, on liiga nõudlik õppetöös ja laste teadmistes. Et tema oli käinud lähedal väiksemas koolis nooremana ja seal oli samuti käinud E vajadustega lapsed ja kõik said ilusti õpetust. Kirjutasin ka sellest Rajaleidjasse, et mis nemad arvavad, sest oma peaga ma ei hakka kuskile teda toppima, kuigi mul on nii raske selle praeguse kooli personaliga toime tulla :/ Aga nagu ka tuttav ütles, siis sealne personaal ongi selline ülbe ja vastik, et paljud kohalikud teavad seda. Sain õnneks Rajaleidjast ka vastuse, et korraldatakse uus ümarlaud järgmine nädal ja kavatsen seal kõik selle käitumise personali poolt jutuks võtta. Kirjutangi endale üles kõik mis mind häirib ja mis minu arust valesti on, et seal kohapeal see ära ei ununeks :)
Aga aitab hetkel koolist. Eile vaatasime ilmateadet ja lubas täna lumesadu, et oleks pidanud see hakkama siis eile pihta juba. Õhtul vaatasin kergendusega aknast välja, et oh, äkki ei tule. Hommikul ärgates oli ebameeldiv üllatus, kui maas oli oma 20 cm lund. Siis tõsiselt ajas tuju pealt ära. Kuna J ei saanud auto piletit, siis leppisime kokku, et viin teda Tallinna, kuid sellise ilmaga küll mitte. Siis täitsa õudne kohe. Ma nii jubedalt vihkan ja kardan talvel lumega sõita, sest esiteks, mina sõidan normaalselt ja võimalikult ohutult, aga siis tulevad need lendurid ja mis kõige jubedam REKKAD, kellel absoluutselt mingit ohutunnet pole ja neil ongi sõna otseses mõttes savi. Mina ei tunne end lumega roolis nii kindlalt, et võin 100-110ga sõita. No sorry, ei tunne. Ja kui vähegi võimalik, ma väldin seda talvel sõitmist iga hinnaga. Igatahes olen ma jumalast tige selle lume peale, kuigi homme lubas päikest ja see sulab ära, aga siiski.. no milleks seda vaja?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar